Abiks lapsevanemale

Sul on mure enda lapse pärast? Soovid saada nõu hooldusõiguse küsimuses või kasvatuslikes küsimustes?

Kohtla-Järve Linnavalitsuses töötav lapse ja perede heaolu peaspetsialist saab Sind aidata: Laste ja perede heaolu

Lapse ja perede heaolu  peaspetsialistide ülesanneteks on linna kõigi laste heaolu tagamine. See hõlmab  lapse abivajaduse hindamist ja huvide väljaselgitamist, aga ka lapsevanemate nõustamist. Vajadusel saame probleemide lahendamisel pakkuda toetavaid teenuseid. 

Samuti võib meie poole pöörduda, kui Sul on informatsiooni abivajavast lapsest või kui Sul on endal küsimusi hooldusõiguse, sealhulgas suhtlusõiguse, viibimiskoha või ülalpidamiskohustuse osas. 

Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine

Riigiportaalis eesti.ee on infoteenus  „Terviseseisundi tõttu püsivat tuge vajava lapse toetamine“, mis on loodud eelkõige lapsevanematele, kelle lapsed vajavad oma terviseseisundi tõttu püsivat tuge.  Infoteenus lihtsustab perede teekonda.

Erivajadustega laste peredel on senini olnud raske saada selget ülevaadet, millist abi nad vajavad. Infoteenus pakub lapsevanematele lihtsas keeles selgitusi abivajaduse tuvastamiseks, infot teenuste ja toetuste kohta ning annab ülevaate abistamise protsessidest. Lisaks suunab see kasutajaid otseviidetega teenuste ja asutuste iseteenindusportaalidesse, kus saab teha taotlusi või küsida täiendavaid küsimusi.  

Infoteenus jagab kogu teabe loogilistesse etappidesse, alates haiguse avastamisest kuni üleminekuni täiskasvanuikka. Erilist tähelepanu on pööratud sellele, et kirjeldatud sammud ei pruugi üksteisele ajaliselt järgneda, vaid lapsevanem võib nende teemadega kokku puutuda ka teistsuguses järjekorras või hoopiski ühekorraga.  

Kui peres on erivajadusega laps

Selleks, et tagada Sinu perele parim võimalik abi ja tugi, pöördu Kohtla-Järve linnavalitsuse puuetega laste spetsialist või laste ja perede heaolu peaspetsialisti poole. Nad nõustavad Sind erinevate toetavate teenuste ja toetuste osas, hindavad abivajadust, määravad kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad teenused ja korraldavad nende rahastamist.   


Kui vajad nõu ja tuge, võta ühendust meie spetsialistidega: 

  • Svetlana Sheina Puuetega laste spetsialist 

svetlana.sheina@kjlv.ee 

5450 0083 


Kui vajad erialast nõu, võta ühendust kooli või lasteaia spetsialistiga nagu logopeed või psühholoog. Perearst aitab tagada lapsele vajalikud uuringud ja ravi, samuti pakub nõu vanematele.  

Puudega lapsele vajalike toetuste taotlemiseks pöördu  Sotsiaalkindlustusameti poole ning otsi lisainfot nende kodulehelt.  

Kui oled proovinud erinevaid teenuseid, kuid need ei ole andnud oodatud tulemusi, pöördu Rajaleidja keskusesse või võta ühendust Sotsiaalkindlustusametiga, et arutada täiendavaid toetusvõimalusi.  

Pea meeles ka oma vaimse tervise eest hoolitsemist ning abi saamiseks pöördu peaasi.ee või lahendus.net poole. Kui Sul on küsimusi või vajad lisainformatsiooni, helista vastavatele infotelefonidele või vaata lisainfot nende kodulehtedelt. 

Lapsevanemale on abiks ka sotsiaalministeeriumi poolt koostanud infomaterjal „Kes aitab ja kuhu pöörduda, kui laps vajab rohkem tuge?”, on olemas ka vene keeles.   

Kui sinu lapsel on diabeet

Kui sinu lapsel on diabeet, leiad lapse ja pere toetamiseks vajalikku infot Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu (ELDÜ) ning Diabeedikooli veebilehtedelt. Diabeedikool pakub ka tasuta veebikoolitusi, kus saad täiendada oma teadmisi diabeedist ja lapse igapäevasest toetamisest  https://koolitus.diabeedikool.ee/courses/.   Siit saad tutvuda ka infomaterjalidega „Diabeet lastele ja noortele“, kust leiad põhjalikumat teavet selle kohta, mis on diabeet ja kuidas sellega igapäevaselt toime tulla. Materjal käsitleb muu hulgas veresuhkru kontrollimist, insuliiniravi, toitumist, liikumist ning teisi olulisi diabeediga seotud teemasid loe siit

Kust leida lisainfot?

Videoloengud lapsevanemale: Lastekaitse Liidu veebis  aab   vaadata videoloenguid erinevatel teemadel. 

Kindlasti on iga lapsevanem tundnud, et enam ei tea, mida peale hakata. Seda näiteks “jonniva” väikelapsega või pidevalt nutiseadmes viibiva teismelisega. Lapsevanemani jõuab meedia kaudu aina enam juhtumid ja lood vaimse tervises muredest, enesetappudest või seksuaalsest väärkohtlemisest. Aga kuidas lapsevanem teab, et tema lapsega on kõik korras? Ja kuidas lapsevanem ise vajalikku tuge saab? Ja kui lapsevanemad on jõudnud sinna maani, et paarisuhe vaatamata pingutustele, tuleb lõpetada või on juba lõppenud – mida siis peaks tegema? 

Kuues lapsevanematele mõeldud videos vastavad spetsialistid Sinu küsimustele: 

  1. Mida teha, kui lapsel on digisõltuvus? 
  1. Kuidas toetada oma lapse vaimset tervist? 
  1. Mida teha, kui mu laps mõtleb suitsiidile? 
  1. Kuidas jääda rahulikuks, kui mu laps jonnib? 
  1. Kuidas saada aru, et minu last on seksuaalselt väärkoheldud? 
  1. Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus? 

Teemad ja küsimused on päris küsimused lapsevanematelt ning peredega tegelevatelt spetsialistidelt. Igapäevaelu, millega paljud lapsevanemad kokku puutuvad. Iga teema all on täiendavat vaatamist ja lugemist, mis pidevalt täieneb. 

Vaimse tervise küsimused: Ära jää murega üksi! Uuri lisa: Peaasi.ee – Pole hullu  

Sinu lapsel on raskusi õppimise, käitumise või suhetes lasteaias, koolis või kodus. Kust leida abi? Uuri lähemalt: Nõuanded lapsevanemale – RAJALEIDJA  

Kuidas olla tark lapsevanem? Uuri lisa:  Avaleht – Tarkvanem  

Millised on lapsevanema õigused ja kohustused? Uuri lisa: Lapsevanema õigused
ja kohustused | Õiguskantsler  

Millega tegeleb lasteabi ja millal sinna pöörduda? Uuri lisa: Lasteabi 116111 | Lasteabi  

Abivõimalused sõltuvusprobleemide korral

Lastel, noortel ja  nende lähedastel, kes on kokku puutunud narkootikumide ja alkoholiga, on võimalus abi saada erinevatest vaimse tervise keskustest ja abiasutustest. Abivõimaluste kohta leiad ülevaate siit: 

Sotsiaalkindlustusamet  

Laste ja noorte kriisiprogramm: facebook  

Perelepitusest: Sotsiaalkindlustusamet , lepitus.ee  

Suhtlustreeningud lapsevanematele ja kõigile teistele: sinamina.ee  

Lastekaitse Liit: lastekaitseliit.ee  

Toeks lahku minevatele peredele

Sotsiaalkindlustuasmet on avaldanud infomaterjalid peredele, kus vanemate edasine kooselu näib võimatu. Võib-olla on lahkuminek toimunud juba mõnda aega tagasi. Kuid lapse heaolu nimel on oluline õppida, kuidas seejuures lapsele heaks lapsevanemaks jääda. Sõltumata lahkuminekust peavad vanemad jääma endiselt suhtlema ja olema valmis leidma laste kasvatamisel kompromisse. Neil on siiski vanemlikud kohustused ka pärast lahkuminekut. 

Infomaterjalidest leiavad nõu ja tuge nii vanemad, kes plaanivad ühise kooselu lõppu, mõtlevad lahutusele või taastuvad lahkuminekust kui ka nende sõbrad ning lähedased.  

  1. Raamat „Vanema juhend: Teave ja tugi lahku minevatele lastega perekondadele”  
  1. Infovoldik „Vanema juhend: Lahkuminek”  

Riiklik perelepitusteenus pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Perelepitus on mõeldud lapsevanematele, kes plaanivad kooselu lõpetada või on selle juba lõpetanud. Riikliku perelepitusteenuse eesmärk on sõlmida lapse heaolust lähtuv kokkulepe, mida mõlemad lapsevanemad austavad ja millest nad seetõttu ka kinni peavad. Eesmärk ei ole panna lapsevanemaid ära leppima, vaid kokku leppima! 

Riiklik perelepitusteenus on vabatahtlik ja lapsevanematele tasuta.  

Riiklikul perelepitusteenusel on lapsevanematel võimalus sõlmida vanemluskokkulepe. Vanemluskokkulepe on täitedokument, mille kinnitab Sotsiaalkindlustusamet ning millel on samaväärne õiguslik alus nagu kohtumäärusel. Vanemluskokkuleppeni jõutakse keskmiselt 4–5 kohtumisega kolm kuni viie kuu jooksul. 

Peamised teemad riiklikus perelepituses: 

• Lapse elukoht ja lapsega suhtlemise kord (sh tähtpäevadel, vaheaegadel) 

• Ülalpidamise küsimused (kuidas mõlemad vanemad lapse ülalpidamises osalevad) 

• Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine (eelduseks kohtu suunamine) 

• Muu (näiteks huvihariduse küsimused, lapsega reisimine, lapse päevakava, ühised väärtused jms) 

Perelepitusteenust viib läbi riiklik perelepitaja, kellel on vastav väljaõpe ja professionaalsed teadmised. Sotsiaalkindlustusameti partneriteks on 26 riiklikku perelepitajat. Riikliku perelepitusteenuse tööpiirkonnad on üle Eesti, see tähendab, et lapsevanem saab otsustada, kus linnas teenust soovib saada ning seda sõltumata elukohast. 

Lugege rohkem riikliku perelepitusteenuse kohta: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/perelepitus ning täiendavate küsimuste korral pöörduge 

Sotsiaalkindlustusameti perelepituse tiimi poole.

Lastekaitsealane seadusandlus 

Lastekaitsetöö eesmärk on tagada lapse õigused, heaolu ja turvaline areng ning toetada last ja tema peret olukordades, kus laps vajab abi või kaitset. 

Igal lapsel on sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. 

Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest lasub lapsevanemal või last kasvataval isikul. Kui lapse heaolu või areng on ohus või laps vajab täiendavat tuge, aitab linnavalitsus leida lapse ja pere vajadustele sobiva lahenduse. 

Lastekaitsetöö korraldamisel teeb linnavalitsus koostööd koolide, lasteaedade, noortekeskuste, psühholoogide, politsei, tervishoiutöötajate, Rajaleidja keskuse, Sotsiaalkindlustusameti ning teiste laste ja perede heaolu toetavate asutustega. 

Olulisemad lastekaitset reguleerivad õigusaktid: 

Abivajavast lapsest teatamine 

Juhul kui saab teatavaks kaitset ja abi vajava lapse olemasolu, on iga inimese kohus sellest viivitamatult teatada kohalikus omavalitsuses töötavale lapse heaolu spetsialistile või lasteabitelefonil 116 111. 

Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu.  

Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Hädaohus olevast lapsest tuleb koheselt teavitada hädaabinumbrile 112.