Kohtla-Järve Iidla Põhikooli arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo KAVAKAVA ideekavand “Lagendik”, mis seob kooli avaliku ruumiga ühtseks tervikuks kooli territooriumit ümbitseva liigirika pargi kaudu. 

Žürii hinnangul loob võidutöö inimmõõtmelise ja kaasaegse haridusmaastiku suurte paneelelamutega magalarajooni südamesse, sidudes kooli, elamud ja pargi elavaks linnaruumiks. 

“Võidukavand toetab mitmekesiseid õppemeetodeid ja võimaldab kasutada ruume nii individuaalseks kui ka rühmatööl põhinevaks õppeks. Pakutud lahendus peegeldab hästi vajadust luua eri vanuses õpilastele toetav õpikeskkond ja puhkealad. Arhitektuur on samuti kaasaegne ja sobitub harmooniliselt Ahtme linnaosa ümbritsevasse keskkonda. Žürii hinnangul pakub see projekt kõige terviklikumat ja regulatsioonidest ning tehnilisest ülesandest lähtuvat lahendust, mistõttu osutuski see võistluse parimaks,” kommenteeris žürii esimees, Kohtla-Järve abilinnapea Alevtina Jermakova.

„Lagendiku“ autorid lähtuvad ideest, et just koolil on potentsiaal kujundada magalarajoonides tõelist linnalikku keskkonda ning saada kogukonna keskseks sõlmpunktiks – rolli, millest Kohtla-Järve Ahtme linnaosa on seni puudust tundnud.

Uus koolihoone moodustab tervikliku hariduslinnaku, mis pakub väiksemas mõõtkavas linnalikku, sotsiaalselt toimivat ja kvaliteetset avalikku ruumi. Peasissepääs on paigutatud päikeselisele edelaküljele, kuhu kavandatakse kutsuv linnaplats. See ühendab kooli ümbritseva jalutus- ja õpperajaga ühtseks tervikuks. Eesõuele loovad inimlikku mõõdet varikatused ja hoolikalt kujundatud haljastus.

Kooli uus süda sünnib hoone kahe tiiva vahele. Senine neljakorruseline klassiruumide maht muutub kolmekorruseliseks ja lüheneb üheksa meetri võrra, et muuta hoone mõõtkava lapsesõbralikumaks ja avada eesõu päikesevalgusele. Erinevalt tavapärasest lahendusest, kus kooli keskmes paikneb siseaatrium, on selle hoone südameks hoopis väliruum – 600-ruutmeetrine siseõu, mis toob kooli õhu, valguse ja loomuliku keskkonna.

Hoone keskmesse jääv siseõu muutub oluliseks oaasiks, kuhu õpilased saavad vahetunni ajal minna puhkama ja värsket õhku hingama. Uus kompaktne ja ristkasutust toetav kooli ühisala on paigutatud hoone südamesse, ümber siseõue – nii on kõik puhke- ja õpperuumid suunatud loomuliku valguse ja vaatega õue.

Kooli tagaküljele lisandub uus hooneplokk, mis loob ringliikluse ümber siseõue. Uues plokis paiknevad kõrgemad ja paindliku kasutusega õpperuumid, mida saab lükandseinte abil vastavalt vajadusele suuremaks või väiksemaks muuta. Säilitatavatesse plokkidesse jäävad klassikalisemad õpperuumid, kuid sinna lisanduvad kaasaegsed istenišid ja koridori avanevad aknad. Lahenduses on välditud loomuliku valguseta siseruumi tekkimist.

Algklasside ja põhikooli korpuste sissepääsud on üksteisest eraldatud, kuid eesõu jääb kooli ühise identiteedi kandjaks – see on koht, kust kõige väiksemad õppurid saavad oma esimesed kogemused sotsiaalsetest olukordadest ja kogukonnatunnetusest.

Kooli territoorium on kavandatud sõõrina, mille perimeetri äärde jääb kõrghaljastusega park ja keskmesse avar lagendik. Selline lahendus loob erineva mõõtkavaga ruume, peidab kortermajade tagaküljed, toetab mitmekesisust ja elurikkust ning annab piirkonnale täiesti uue iseloomu.

Uus jalutusrada lookleb vahelduvalt sõõri sisse ja välja, moodustades omalaadse elamusteraja, mida saab kasutada nii õppetööks kui ka mängimiseks või lihtsalt koeraga jalutamiseks. Rada ühendab eri funktsioone ja selle sõlmpunktidesse on kavandatud väikesed tegevus- ja kogunemisalad, mis kutsuvad peatuma ja loovad võimalusi koosolemiseks.

Autorite sõnul loob uus lahendus koolis rohkem vabadust ja soodustab loomulikku liikumist. Ristkasutatav ühisala kulgeb ümber siseõue ning koosneb paindlikest ja vahelduvatest ruumiolukordadest. Siin leidub nii sopilisi nurgakesi kui ka avaramaid kohti. Aula seob endaga ühel pool raamatukogu ja teisel pool söökla ning teekonnal saab soovi korral põigata ka siseõue. Kui traditsiooniline tüüpkool koosneb korduvatest ja ühesugustest ruumidest, siis uus lahendus pakub variatsioonide jada – paiku, mis kutsuvad puhkama ja õppima, ent võimaldavad soovi korral ka omaette olla.

Võistluse auhinnafond oli 50 000 eurot ning žürii otsustas määrata preemiad järgnevalt:  

I preemia (15 000 eur) ideekavandile märgusõnaga LAGENDIK; autorid: Siiri Vallner, Indrek Peil ja Ko Ai arhitektuuribüroost KAVAKAVA;

II preemia (13 000 eur) ideekavandile märgusõnaga KOHTUMISPAIK; autorid: Kertu Johanna Jõeste, Ra Martin Puhkan, Siim Tanel Tõnisson, Tristan Krevald, Laura Häki ja Madis Eek stuudiost TÄNA;

III preemia (10 000 eur) ideekavandile märgusõnaga AAS; autorid: Patrick Liik, Yelyzaveta Perezada, Valerii Krinberg ja Tõnu Laanemäe büroost Creatomus Solutions;

Ergutuspreemiad (‘a 6000 eurot) ideekavanditele märgusõnadega REINKARNATSIOON ja  TÕUS, mille autorid olid mõlema puhul büroo Arhitekt Must arhitektid Alvin Järving, Mari Rass ja Ott Alver, kaasa töötasid Patrick Parbo, Rasmus Pikk, Indrek Pottisepp ja Mari Liis Ader.

Kõikide võistlusele laekunud töödega saab tutvuda siin.

Žürii lõpp-protokolliga saab tutvuda siin.

Võistluse žüriisse kuulusid žürii esimees ja Kohtla-Järve abilinnapea Alevtina Jermakova, Kohtla-Järve linnavalitsuse arenguvaldkonna juht Riina Ivanova, Kohtla-Järve linnaarhitekt Rita Burenkova ning Eesti Arhitektide Liidu esindajatena arhitektid Karin Harkmaa, Ülle Maiste, Egon Metusala ja Raivo Puusepp.

Esimese preemia väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.