Mida teha ohusireeni kuuldes?
Ohuteavituse testid ei ole pelgalt tehniline kontroll, vaid võimalus harjutada käitumist, mis võib päriselus päästa elusid. 18. märtsil toimub üleriigiline EE-ALARM ohuteavituse süsteemi test, mille käigus käivitatakse ka sireenid.
Kui riik käivitab sireenid, tähendab see alati vajadust varjuda kohe lähimasse siseruumi. Sireenid ise käitumisjuhiseid ei edasta, seetõttu peab iga inimene teadma, kuidas tegutseda. Sireeni kuuldes või varjumisteate saamisel tuleb minna hoonesse, eelistatult madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest. Parim võimalus on kelder, kuid selle puudumisel sobivad ka muud sisemised ruumid, näiteks vannituba, WC või trepikoda. Oluline on, et inimese ja väliskeskkonna vahele jääks vähemalt kaks tugevat seina.
Kui viibid õues ega leia läheduses siseruumi, tuleb heita pikali maapinnale, võimalusel kraavi või lohku, ning kaitsta pead kätega. Plahvatuse korral on kõige ohtlikumad suurel kiirusel lendavad killud ja esemed, mistõttu tuleb hoida end võimalikult madalal.
Sireenid on vaid üks osa riiklikust ohuteavituse süsteemist. Teavitusi edastatakse ka SMS-sõnumite, Eesti äpi, „Ole valmis!“ mobiilirakenduse ning ERR-i kanalite kaudu.
- aastal testib Päästeamet süsteemi kolmel korral:
- 18. märtsil
- 10. juunil
- 14. oktoobril
Testipäeval saadetakse lõuna paiku telefonidele SMS-eelinfo. Kell 15.00–15.10 käivitatakse sireenid ning edastatakse teavitused mobiilirakendustes ja ERR-i kanalites.
Ohuteavituse eesmärk on anda inimestele õigeaegne info ja võimalus vähendada ohtu oma elule ja tervisele.